Kuidas valida seifi?
Esiteks, mida kavatsetakse seifis hoida?
Seifi valimisel on suuresti määrav asjaolu see, millised on selles hoitavate asjade mõõtmed ja väärtus.
Millise suurusega seif sobib?
Üldine reegel on see, et kui on võimalik, siis kindlasti vali esialgsest plaanitust natuke suurema mõõtmetega seif.
Milline peaks olema seifi turvatase?
Seif võib kaitsta mitte ainult varguste eest, vaid ka tulekahju eest. Mida väärtuslikumad on seifis hoitavad esemed, seda turvalisem seif tuleb valida.
Kuhu seif paigaldada?
Paigalduskohast sõltuvalt on kolm põhilist seifi tüüpi: tavalised, seina- või põranda külge kinnitatavad seifid.
Milline lukk valida?
Populaarsed on võtmetega, mehaanilise koodilukuga ja elektroonilise lukuga seifid. Lisaks kombineeritud lukusüsteemiga seifid. Kaasaegne ning parim lahendus on elektrooniline seifilukk.
Safforti valikujuht
Tagasi uudiste nimekirja

Relva omamise ja relvakapi nõuded

Relva omamise ja relvakapi nõuded

Iga eestlane ja Euroopa kodanik, kes soovib omada relva, peab hankima ametliku relvaloa. Relva omamine on lubatud üksnes jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks, turvalisuse tagamiseks, kutsealal tegutsemiseks ja kollektsioneerimiseks ning kõigil juhtudel peab olema taskus ka vastav relvaluba. Pole mingi saladus, et kõik relvad on ohtlikud, kuid relvaseadus üheskoos vastava relvaloa ja muude nõuetega aitavad kõiki hoida turvaliselt.

Kuna Safforti valikus on kvaliteetsed relvakapid, tutvustame alljärgnevalt põgusalt mõningaid nõudeid, millega peab arvestama igaüks, kes soovib endale soetada relva.

Relvaloa taotlemine

Relvaloa andmise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet pärast seda, kui esitatakse kõik need kohustuslikud osad:

  • avaldus, milles põhjendatakse oma soovi ja selgitatakse otstarvet;

  • tervisetõend;

  • dokumendifotod;

  • dokumendi, mis tõestab, et läbitud on 16-tunnine esmaabikoolitus.

Sellele lisaks tuleb läbida ka eksam, mis kontrollib relva käitlemist reguleerivate seaduste nõuete tundmist. Lisaks teooriaeksamile tuleb läbida ka praktiline laskeoskuse katse ning relvaloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kui see kõik tundub lihtne, siis tuleb arvestada ka teatud piiranguid. Relvaseaduses on terve jada erinevaid välistavaid asjaolusid, mille korral ei ole võimalik relvaluba saada. Relvaluba ei saa näiteks inimesed, kes:

  • on piiratud teovõimega;

  • on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest või väärteo eest, mis on seotud tulirelva või laskemoonaga;

  • on karistatud sõiduvahendi juhtimise eest alkoholijoobes;

  • on eiranud ajateenistuse kohustust;

  • ei täida lapse ülalpidamise kohustust.

Kui aga sooritada eksamid, pole välistavaid asjaolusid ning täita ankeet korralikult, väljastatakse relvaluba, mis kehtib 5 aastat.

Milliseid relvi tohib omada Eestis?

Kõik relvad peavad olema Eestis korralikult registreeritud, st pärast relva soetamist tuleb see ka registreerida. Vähemalt 18-aastased inimesed võivad soetada ja omada näiteks sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, jahitulirelva, gaasirelva ja sileraudset püssi. Alates 21. eluaastast saab pisut rohkem relvaõiguseid: lisaks eelnevatele relvadele võib omada ka vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.

Mis puudutab spordirelvi ja jahirelvi, siis esimesel juhul tuleb tõestada kuuluvust vastavasse spordiorganisatsiooni, teisel juhul peab olema isikul aga jahitunnistus.

Relvi eristatakse eelkõige selle järgi, millised relvad on tsiviilkäibes lubatud ja millised keelatud ning millised relvad on piiramatu või piiratud tsiviilkäibega. Piiramatu tsiviilkäibega relvad on näiteks gaasipihusti, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv, jahinuga, tääknuga, amb, sportvibu, allveerelvad ja veel mõned spetsiifilised relvad. Gaasirelvad, pneumorelvad, külmrelvad ja tulirelvad, mis ei vasta eelmainitud kategooriatele, on aga kõik piiratud tsiviilkäibega ehk teisisõnu, taoliste relvade omamiseks ja kasutamiseks on vaja relvaluba.

Täiesti keelatud on aga näiteks:

  • mõne muu eseme kuju imiteerivad relvad;

  • automaattulirelvad;

  • vedru- või raskusjõul väljaviskuva teraga noad;

  • elektrišokirelvad;

  • lõhke-laskemoon ja süüte-laskemoon;

  • muud eriohtlikkusega relvad.

Nendele nõuetele lisaks tuleb järgida ka lubatud laskemoona hoidmise koguse piiranguid. Nendeks on muuhulgas:

  • kuni 200 padrunit tulirelva jaoks;

  • kuni 100 gaasirelvapadrunit;

  • kuni 300 padrunit vintraudsele jahitulirelvale, sama kogus sileraudse jahitulirelva kohta;

  • kuni 5000 padrunit sporditulirelvadele;

  • kuni 1 kilo püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku ei tohi olla rohkem kui 5kg;

  • kuni 5000 sütikut.

Relvaseadus muutus hiljuti ka märksa paindlikumaks, mistõttu on nüüd võimalik hoiustada kodus märksa rohkem laskemoona.

Relvakapi nõuded

Selleks, et hoida oma relvi ja laskemoona turvaliselt, on hädavajalik hankida kvaliteetne relvakapp. Tegemist on ühe relvaseaduse nõudega: relva tuleb hoida spetsiaalses hoiukohas, mis asub isiku elukohas. See elukoht tuleb seejuures märkida ka oma taotlusesse ning see kooskõlastatakse Politsei- ja Piirivalveametiga.

Relvakapp on vajalik siis, kui hoiustada tuleb mitut relva, kuid kui isikul on vaid üks relv, tuleb seda hoida lihtsalt nii, et kõrvalised inimesed ei saa relva kergesti kätte. Ehkki relvaseadus ei nõua relvakappi üksikule relvale ning ei kohusta isegi lukustatud karpi hankima, on siiski turvalisuse tagamiseks soovitatav hankida lukustatav väike seif või muu hoiukarp – nii on lihtsalt relv paremini hoitud ning seda ei saa nii kergelt kätte. Eriti oluline on see siis, kui peres on ka väikeseid lapsi.

Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib relvade ja laskemoona hoidmise nõude täitmist vähemalt kaks korda aastas, seega on äärmiselt oluline relvakapi nõuded selgeks teha.

Kuni kaheksa relva hoidmiseks on relvakapi nõuded järgnevad:

  • relvakapp peab olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist;

  • relvakapil peab olema vähemalt üks turvalukk;

  • relvakapis peab olema vähemalt 2 laegast, millest ühes hoitakse laskemoona ja teises püssirohtu;

Kui soovid hoiustada üheksat või enamat relva, on relvakapi nõuded enam-vähem samad, kuid kapp peab olema valmistatud vähemalt 4 mm terasplekist. Iga relvakapi puhul kontrollitakse ka seda, et relvakapi võti oleks turvaliselt omaniku käes või seda hoiustataks kuskil mujal turvalises kohas.

Saffort e-poe valikust leiad soodsa hinnaga ja erinevate sertifikaatidega relvakapid, mis vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele. Valikus olevad relvakapid on pärit tunnustatud tootjatelt nagu Technomax, Brihard, Safetronics ja Trezor-Liktor ning kõik relvakapid vastavad teatud spetsiifilisele Euroopa Liidu standardile. Seetõttu võid olla kindel, et kui ostad relvakapi Safforti veebipoest, saad endale kvaliteetse relvakapi, kus hoida oma vara turvaliselt.

Lisaks soodsatele hindadele kostitatakse sind tasuta kohaletoimetamisega üle kogu Eesti – olgu sinu asukohaks Tallinn või Valga, saad oma relvakapi otse koju kätte. Kasuta võimalust ning hangi kõrgkvaliteetne relvakapp Safforti abil.

 

Artikli allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS